1. Käesoleva artikli lõige 1 põhineb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 2 lõikel 1, mille sisu on järgmine:
`1. Igaühe õigust elule kaitstakse seadusega…`
2. Käesoleva sätte teise lause, mis viitas surmanuhtlusele, asendas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 6 artikli 1 jõustumine, mille sisu on järgmine:
`Surmanuhtlus tuleb kaotada. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata.`
Harta artikli 2 lõige 2 põhineb sellel sättel.
3. Harta artikli 2 sätted vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni eespool toodud artiklite ja selle protokolli sätetele. Kooskõlas artikli 52 lõikega 3 on neil sama tähendus ja ulatus. Seega tuleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis esinevaid `negatiivseid` määratlusi käsitleda samuti harta osadena:
a) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 2 lõige 2:
`Elu võtmist ei käsitata käesoleva artikli rikkumisena, kui see tuleneb absoluutsest vajadusest kasutada jõudu:
a) inimese kaitsmisel õigusvastase vägivalla eest;
b) seaduslikul vahistamisel või seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise vältimiseks;
c) seaduslikel toimingutel rahutuste või mässu mahasurumiseks.`
b) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 6 artikkel 2:
`Riik võib surmanuhtluse seadustada sõja ajal või vahetu sõjaohu korral toimepandud tegude eest; surmanuhtluse võib mõista üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ning kooskõlas selle seaduse sätetega…`.