2020. aastal oli põhiõiguste kaitses nii edusamme kui
ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA)
2021. aasta põhiõiguste aruandes antakse ülevaade
valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues
esile saavutused ja endiselt probleemsena püsivad
valdkonnad.
Käesolevas kokkuvõttes tutvustatakse FRA
põhiõiguste uuringu teise põhiaruande olulisemaid
järeldusi. Uuringu käigus koguti ligikaudu 35 000
inimeselt andmeid nende kogemuste, arusaamade
ja arvamuste kohta mitmesugustes inimõigustega
seotud küsimustes.
FRA aruandes tehisintellekti ja põhiõiguste kohta tuuakse konkreetseid näiteid sellest, kuidas ELi ettevõtted ja avaliku sektori asutused kasutavad või püüavad kasutada tehisintellekti. Ülevaates tutvustatakse uuringu põhiaruandes välja toodud peamisi järeldusi. Need võivad ELi ja liikmesriikide poliitikakujundajatel aidata edendada tehisintellekti põhiste vahendite kasutamist, austades inim- ja põhiõigusi.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused on oluline osa inimõiguste kaitse süsteemist riigi tasandil. Teadlikkuse suurendajate, nõustajate ning ametiasutuste jälgijate ja vastutusele võtjatena on neil keskne roll tänapäeva suurte inimõigusprobleemide lahendamisel ning nad tegelevad nii alaliste probleemidega, nagu diskrimineerimine ja ebavõrdsus, kui ka uute küsimustega, nagu COVID-19 pandeemia ja tehisintellekti mõju inimõigustele.
Käesolevas ülevaates tutvustatakse peamisi
õppetunde Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti
esimesest aruandest põhiõiguste uuringu kohta.
Uuringus koguti ligikaudu 35 000 inimeselt
andmeid nende kogemuste, arusaamade ja
arvamuste kohta seoses rea küsimustega, mis
puutuvad eri moel kokku inimõigustega.
2019. aastal oli põhiõiguste kaitses nii edasiminekut
kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti
(FRA) 2020. aasta põhiõiguste aruandes esitatakse
valdkonna põhiarengute ülevaade, tuues esile
saavutused ja endiselt probleemsed valdkonnad.
Selles väljaandes esitatakse FRA arvamused peamiste
hõlmatud teemavaldkondade arengu kohta ja neid
arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte. Sellega
antakse kokkuvõtlik, kuid informatiivne ülevaade
põhiõiguste valdkonna peamistest probleemidest ELis
ja liikmesriikides.
See teabeleht aitab ametnikel ja ametiasutustel teavitada varjupaigataotlejaid ning rändajaid arusaadaval ja kättesaadaval viisil nende sõrmejälgede töötlemisest Eurodac-süsteemis.
Juhendi „Vanemliku hoolitsuseta lapsed, kes leitakse ELi liikmesriigist, mis ei ole nende
päritoluliikmesriik“ eesmärk on tõhustada kõigi lastekaitsega tegelevate üksuste tegevust. Selliste
tüdrukute ja poiste kaitsmine on väga tähtis. See on ka ELi liikmesriikide kohustus, mis tuleneb
rahvusvahelisest ja Euroopa õigusraamistikust. Juhendis pööratakse eritähelepanu inimkaubanduse
lapsohvritele ja ohus olevatele lastele ning sellega viiakse ellu meede, mis nähti ette 2017. aasta
teatises inimkaubanduse vastaste ELi meetmete tugevdamise kohta, võttes arvesse kindlakstehtud
mustreid, sealhulgas kuritegevuse soolist eripära.
2018. aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019. aasta põhiõiguste aruandes esitatakse ülevaade valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues esile saavutused ja endiselt probleemsena püsivad valdkonnad. Selles väljaandes esitatakse FRA arvamused peamiste hõlmatud teemavaldkondade arengu kohta ja neid arvamusi toetavate tõendite kokkuvõte.
Liikmesriikidel on selgesõnaline kohustus edendada harta kohaldamist. See riigi teabeleht toetab seda tegevust, tuues näiteid harta kasutamisest ja rõhutades selle antavat lisaväärtust.
Käesolevas raportis antakse ülevaade põhitulemustest, milleni jõuti FRA teises uuringus
juutide kogemuste kohta vihakuritegude, diskrimineerimise ja antisemitismiga Euroopa
Liidus – ajaloo suurimas juudi rahvusest inimeste uuringus.
Nüüdisaegse inimõiguste kogumina, mis sisaldab palju õigusi, mida varem kehtestatud
õiguste koodeksites ei leidu, on harta paberväljaanne muljetavaldav. Euroopa Liidu
õiguse peamiste põhimõtete tundjad oskavad tavaliselt kiiresti öelda, et harta on
ELile alati siduv, kuid liikmesriikidele on see siduv üksnes „liidu õiguse kohaldamise
korral“. Mida see harta artikli 51 sageli tsiteeritud sõnastus tegelikult tähendab?
10 soovituses on esitatud põhipunktid, mille eri valdkondade kommunikatsioonieksperdid ja -spetsialistid tõstatasid 2017. ja 2018. aastal Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti korraldatud kohtumistel, ekspertide seminaridel ja sihtrühmadele suunatud üritustel.
2017. aasta tähendas põhiõiguste kaitse jaoks nii edusamme kui ka tagasilööke. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2018. aasta põhiõiguste aruandes esitatakse ülevaade valdkonna peamistest arengusuundadest, tuues esile nii saavutused kui ka püsivad muret tekitavad valdkonnad.
Infotehnoloogia hoogne areng on teravdanud vajadust tugeva isikuandmete kaitse järele, sest õigus
isikuandmete kaitsele on sätestatud nii Euroopa Liidu kui ka Euroopa Nõukogu õigusaktides. Selle olulise
õiguse tagamisel tekib uusi ja olulisi probleeme, sest tehnika areng laiendab selliseid valdkondi nagu seire,
side pealtkuulamine ja andmete säilitamine. Käsiraamatu eesmärk on tutvustada andmekaitset kui arenevat
õigusvaldkonda juristidele, kes ei ole andmekaitse spetsialistid.
Et terrorismi, küberrünnakute ja organiseeritud kuritegevuse ohud ELis üha kasvavad, on luureteenistuste töö muutunud kiireloomulisemaks, keerukamaks ja rahvusvahelisemaks. Selline töö võib põhiõigusi, eelkõige eraelu puutumatust ja andmekaitset, tugevalt riivata. Kuigi jätkuvad tehnoloogilised edusammud selliste rikkumiste ohtu suurendavad, aitavad tõhus järelevalve ja õiguskaitsevahendid kuritarvituste võimalusi vähendada.
Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll põhiõiguste edendamisel, kuid nii õiguslike kui ka praktiliste piirangute tõttu on neil seda üha raskem teha. Probleemid esinevad kõigis ELi liikmesriikides, ehkki nende olemus ja ulatus on erinev. Selle valdkonna andmed ja teadusuuringud – ka võrdlevad teadusuuringud – on üldiselt puudulikud.
Seepärast käsitleb FRA aruanne ELi inimõiguste valdkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ees seisvate probleemide eri liike ja trende.
Arvestades, et 80% uuritud romadest elab allpool riigi suhtelise vaesuse piiri, romadest kolmandiku eluruumis puudub veevarustus, roma lastest kolmandik elab leibkonnas, mille liige läks vähemalt korra uuringule eelnenud kuu jooksul magama tühja kõhuga, ja roma lapsed jäävad teistsuguse taustaga eakaaslastest maha kõigi haridusnäitajate poolest, rõhutab käesolev aruanne ebamugavat, kuid vältimatut tegelikkust: Euroopa Liidu suurim etniline vähemus kogeb endistviisi diskrimineerimist ja ebavõrdset juurdepääsu mitmesugustele elutähtsatele teenustele.
Lapsed on täieõiguslikud õiguste kandjad. Nad on kõikide inim- ja põhiõiguste kandjad ning nende
eripärasid arvestavate erinormide subjektid. Selle käsiraamatu eesmärk on selgitada, kuidas Euroopa
õiguses ja kohtupraktikas käsitletakse laste konkreetseid huve ja vajadusi.